1. jaanuaril 2017 hakkab kehtima üle 300 õigusakti, mille seast leiab ettevõtjate jaoks nii positiivse kui ka negatiivse mõjuga muudatusi. Ülevaate neist teeb kaubandus-tööstuskoda.

Majandusaasta aruannete koostamine muutub lihtsamaks

Mikro- ja väikeettevõtjate jaoks on hea uudis see, et majandusaasta aruande koostamine muutub lihtsamaks. Nimelt on 1. jaanuarist lubatud mikro- ja väikeettevõtjatel koostada eelmise aasta majandusaasta aruannet lihtsustatud korras. Mikroettevõtjad peavad esitama vaid kaks põhiaruannet: lühikese bilansi ning kasumiaruande.

Kui mikroettevõtja soovib pangast laenu võtta, vajab liisingut või krediitkaarti, siis on mõistlik koostada majandusaasta aruanne ikkagi senises mahus.

Väikeettevõtjad peavad tegema ning äriregistrile esitama vähemalt bilansi, kasumiaruande ning maksimaalselt 9 lisa. Jätkuvalt nõutakse neilt tegevusaruannet.

Mikro- ja väikeettevõtjatelt ei oodata enam rahavoogude aruande ega omakapitali muutuste aruande koostamist. Seoses eelnevate muudatustega on uuendatud ka taksonoomia alusel koostatavate aastaaruannete vorme.

Vaata lisaks seadust.

Kohustuslik üleminek e-arvetele lükkub edasi

Riik soovis varem kohustada ettevõtjaid 2017. aasta jaanuarist esitama avalikule sektorile arveid vaid e-arvetena (masinloetav arve, mitte PDF-arve). Nüüd lükati selle kohutuse jõustumine edasi, sest turg ei olnud muudatuseks veel valmis.

See tähendab, et järgmisel aastal võivad ettevõtjad avalikule sektorile esitada endiselt nii paber- kui ka PDF-arveid. Raamatupidamise seaduse muudatuste kohaselt peab avalik sektor olema valmis e-arveid vastu võtma 1. märtsist 2017. Lisaks sätestatakse avalikule sektorile saadetavate e-arvete nõuded, millele e-arved peavad vastama alates 1. juulist.

Sotsiaalmaksumäär ei muutu

Detsembri keskel vastu võetud maksumuudatuste kobarseaduse kohaselt jäetakse kavandatud sotsiaalmaksu vähendamine ära. Seega kehtib ka uuel aastal 33% sotsiaalmaksumäär.

Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suureneb 141,9 euroni

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõuseb 2017. aastast 430 euroni. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 141,9 eurot kuus.

Maksuvaba tulu suureneb

Tulumaksuvaba miinimum suureneb praeguselt 170 eurolt 180 eurole kuus (2160 eurot aastas). Maksuvaba tulu piirmäär tõstetakse 6000 euroni aastas ehk 500 euroni kuus alates 2018. aastast. Eluasemelaenu intresse võib uuest aastast maksustavast tulust maha arvata üksnes 300 euro ulatuses.

Kütuseaktsiisid tõusevad

1. jaanuarist suureneb maagaasi aktsiisimäär 20%. Esialgu soovis riik uuest aastast tõsta 10% ka bensiini, diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäära. Parlament võttis aga detsembri keskel vastu maksumuudatuste kobareelnõu, millega lükati aasta algusesse planeeritud aktsiisitõusud edasi 1. veebruarile 2017.

Jaanuaris jõustuma pidanud 10% alkoholiaktsiisi tõus hakkab samuti kehtima veebruarist. Õlleaktsiisi tõstetakse 2017. aasta juulis täiendavalt 70%.

Miinimumpalk tõuseb 470 euroni

Uuest aastast suureneb miinimumpalk täistööajaga töötamise korral praeguselt 430 eurolt 470 eurole kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2,78 eurot (hetkel 2,54 eurot).

Vaata lisaks määrust.

Sotsiaalmaksuvaba haigushüvitis teise ja kolmanda haiguspäeva eest

Uuest aastast on tööandjatel võimalus maksta töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist teise ja kolmanda haiguspäeva eest kuni 100% töötaja keskmisest palgast. See tähendab, et tööandja saab ise otsustada, kas ja kui palju maksta hüvitist teise ja kolmanda haiguspäeva eest. Tööandjatel jääb alles kohustus maksta haigushüvitist neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva eest vähemalt 70% töötaja keskmisest palgast.

Majutusteenuste käibemaksumäära tõus jääb ära

Majutusteenuste käibemaksumäär jääb ka uuel aastal 9%-le. Riigikogu võttis sellise otsuse vastu 19. detsembril, tühistades nõnda varem käibemaksuseadusega kehtestatud 14% maksutõusu. Muudatuse tulemusena jääb ära turismisektori ja selle külastajate maksukoormuse kasv ligi 11 miljoni euro võrra aastas.

Teatud metalltooteid hakatakse pöördmaksustama

Uuest aastast laiendatakse maksupettuste vähendamise eesmärgil käibemaksuseaduses pöördmaksustatavate kaupade loetelu, kuhu lisatakse mitmed metalltooted. Sellesse loetellu kuuluvad metalltooted, mida peamiselt kasutatakse ehitusteenuse osutamisel ja masinatööstuses, näiteks ehitusarmatuur, lehtmetall nii kerades kui lehtedena, vee ja gaasitorud, nelikanttorud, talad.

Kaubanduskoja ettepanekul jäeti pöördmaksustavate metalltoodete hulgast välja keevitustraat ja keevitusvardad.

Vaata lisaks seadusemuudatusi.

Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasud suurenevad

1. jaanuarist tõstetakse toidu- ja veterinaarjärelevalve eest võetava tunnitasu määra seniselt 11,1 eurolt 11,5 eurole. Tõusu põhjendatakse eelkõige ametnike palgatõusuga, ametnike arvu muutusega ning hoonete kuludega seotud muudatustega. Tasu tõstmine mõjutab ligi 6400 ettevõtjat.

Vaata lisaks määrust.

Jõustub maapõueseadus

Uue maapõueseadusega muutub kehtetuks kaevandamisseadus ning muudetakse ka mitmeid teisi akte. Maapõueseadusega loobutakse maardlate liigitamisest kohaliku ja üleriigilise tähtsusega maardlateks. See tähendab, et edaspidi sõltub selliste maavarade nagu liiv, kruus, turvas jm kuuluvus sellest, kelle omandis on maa.

Lisaks nähakse ette muudatusi seoses kaevandamisloa andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamisega. Näiteks peab kaevandamisloa taotlusele lisama täpsema info selle kohta, mis saab kaevandatud maast pärast kaevandamist.

Edaspidi saab turba kaevandamiseks taotleda luba üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalal või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardlas.

Vaata lisaks seadust.

Jõustub atmosfääriõhu kaitse seadus

Uuel aastal hakkab praeguse välisõhukaitse seaduse asemel kehtima atmosfääriõhu kaitse seadus.

Ühe olulise muudatusena on edaspidi õhusaasteloa taotlemine kohustuslik ka siis, kui mis tahes tööstusliku tootmis- või põletusprotsessis saasteainete künniskoguseid ei ületata, kuid õhukvaliteedi hindamisel tuvastatakse heiteallikast põhjustatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamine.

Samas ei ole uuest aastast enam vaja koos õhusaasteloaga taotleda eraldi erisaasteluba.

Uue seadusega korrastatakse ja muudetakse ka välisõhu saastamisega seonduvaid määruseid. Näiteks tõusevad osal tegevusaladel (nt kütuseäri, sea-, veise- või linnukasvatus, põletusseadmed) künnised, millest alates peab ettevõtja käitise tegevuseks taotlema õhusaasteluba. See tähendab, et väiksemad tegutsejad ei pea enam õhusaasteluba taotlema, vaid selle asemel on neil registreerimiskohustus, mis on kiirem ja lihtsam. Samuti muutuvad mõnevõrra ka õhusaasteloa taotlusele ja projektile esitatavad nõuded ning õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa omajate iga-aastases aruandes esitatavad andmed.

Vaata lisaks seadust.

Leevendati välismaalaste Eestis töötamise piiranguid

Jaanuari keskpaigas jõustuvad mitmed olulised välismaalaste seaduse muudatused, millega lihtsustatakse kolmandatest riikides pärit kodanike Eestis töötamist ja ettevõtlusega tegelemist.

Muudatuste hulgas on ka mitmed kaubanduskoja ettepanekud. Näiteks kaob alates 17. jaanuarist nõue maksta välismaalasest töötajale 1,24-kordset Eesti keskmist palka. See asendub Eesti keskmise palga maksmise kohustusega.

Suurinvestoril ehk välismaalasel, kes on teinud Eestisse vähemalt ühe miljoni euro suuruse investeeringu, võimaldatakse 18. jaanuarist taotleda elamisluba lihtsustatud korras ning suurinvestorid vabastatakse sisserände piirarvu alt. Lisaks ei lähe sisserände piirarvu alla edaspidi need välismaalased, kes töötavad Eestis IKT-valdkonnas või iduettevõtetes.

Kaubanduskoja ettepanekul kaob 18. jaanuarist välismaalastel kohustus registreerida pikem kui 183-päevane Eestist eemalviibimine politsei- ja piirivalveametis. Lisaks antakse välismaalastele õigus senise 180 päeva asemel töötada Eestis lühiajaliselt ilma elamisloata kuni 270 päeva aastas.

Oluliselt laienevad ka hooajatöö tegevusalad. Kui seni piirdus hooajatöö vaid põllumajandusega, siis jaanuari keskpaigast lisanduvad sellesse loetellu majutuse, toitlustamise, toiduainete tootmisega ning metsandusega seonduvad tööd.