Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõu, millega luuakse likvideerimismenetluse kõrvale võimalus lõpetada äriühingu tegevus kiirema ühinemismenetluse kaudu. Eelnõuga pakutakse ettevõtjale likvideerimismenetlusest lihtsamat ja kiiremat lahendust, milles osaühingu või aktsiaseltsi õigused ja kohustused lähevad üle füüsilisest isikust ainuosanikule või -aktsionärile.
Ühineda saab juhul, kui osalus kuulub ainult ühele füüsilisele isikule või abikaasade ühisvara hulka. „Olles korduvalt kuulnud ettevõtjatelt, et ühe omanikuga ettevõtte tegevuse lõpetamine on Eestis liiga keeruline, oli viimane aeg midagi muuta. Seetõttu ka ettepanek selline lihtsustatud ettevõtte lõpetamismenetluse loomiseks. Kuigi eelkõige sobib selline ühinemismenetlus ainuomanikust ettevõtjale, kes soovib ettevõtte lõpetada, võib ka mitme osaniku või aktsionäri olemasolul koondada näiteks osalused eelnevalt ühe isiku kätte, misjärel on võimalik kiiret lõpetamismenetlust kasutada ka rohkemate omanike puhul,“ selgitas justiitsminister Hanno Pevkur.
Uue kiire lõpetamismenetluse korral on eesmärgiks, et ühinemise kaudu saab omandada kogu ühingu vara üldõigusjärgluse korras ja eeldatavalt võtab ühingu sellisel moel lõpetamine tulevikus aega umbes kaks kuud. Võrdlusena võtab likvideerimise korral lõpetamine reeglina aega vähemalt 6–8 kuud. Eelnõu kohaselt on ühinemise teel ainuosanikul või -aktsionäril mugav ühingu vara omandada, kuna õigusi ja kohustusi ei tule ükshaaval üle anda, vaid need lähevad füüsilisele isikule üle ühinemise jõustumisega. Kuna ühinemine tähendab seda, et füüsiline isik võtab piiramatu vastutuse ühingu kõigi kohustuste eest, siis peaks tal olema täpne ülevaade, millised õigused ja kohustused ta üle võtab. Selleks võib ühingus teha ka audiitorkontrolli jms. Kui inimene ei soovi isiklikku vastutust, on endiselt võimalik läbida tavapärane likvideerimismenetlus.
Uut ühinemismenetlust on pidanud vajalikuks ka kaubandus-tööstuskoda, kelle arvates lahendab eelnõu osa vabatahtliku likvideerimismenetluse kitsaskohti.
Kava kohaselt saaks uut menetlusliiki rakendama hakata 2015. aasta alguses.
http://www.rmp.ee/uudised/eelnoud/15954
